Peaks täitma blogi veidi. Viimane sissekanne oli päris ammu. Võin rääkida pokkerist veidi, sest olen juba 2 kuud nl100 sisse elanud ja täitsa toreda winratega grindinud. Everestis saan täis camp 4 mis tähendab rohkem rakebacki ja rohkem raha. Sain oma jaanuari kuu alguse swingidest üle ja suutsin korraliku kasumiga ka eelmise kuu lõpetada. Veebruar pole läinud just kõige paremini aga ega breakeven ka halb ei ole. Kohanen alles limiidiga - mänginud 39k käsi kõigest. Tahaks korralikult nl100 kanda kinnitada ning mängida selles limiidis vähemalt suve keskpaigani. Peale seda vaatan mis saab ja kuidas läinud on. Olen viimasel ajal töötanud rohkem selle nimel, et parandada oma mängu kvaliteeti. Lopping off C-game on selle asja nimi. Tean, et ma mängin 80% ajast ikkagi C mängu, kuigi peaks tegema A mängu. Ka närvi minemisega enne igat sessi on probleeme. Jalg kipub värisema ja pulss tõuseb lakke. Ilmselt on veel see vastik scared money tunne, kuigi bankroll management on paigass ja buy inne on piisavalt ja rohkemgi, et mitte karta. On olnud lahedaid sessioone kus on päris korralikud miinused kuid need ei morjenda. Enesekindlus on vähemalt paigas. Üritan oma mängus veel leake vähendada ning osad playd lähevad suure närvitsemise peale väga veidraks ja siis ei oskagi enam mingit seletust neile anda.
See pokker on väga raske ja tapab tegelikult pikkamööda. Tööl käies jääb päev nii lühikeseks, et õhtuti on peeaaegu võimatu mängida. Neid kahte asja omavahel jagada on väga raske ning koguaeg on väsimustunne. Lubasin kirjutada füüsilisest koormusest ja pokkerist ning ma siiski pean oma lubadust. Aga mitte selles sissekandes.
Ülevaade on antud. Pean tunnistama, et ma ei soovi seda blogi unarusse jätta vaid asjad on lihtsalt nii läinud, et pole jõudnud üldse seda blogi täita.
